Otse põhisisu juurde

Postitused

12.07 8000 sõna

Hiljutised postitused

26.05 Koolikiusamine ja mina

Kui ma ütlen, et ma olen koolikiusamise ohver olnud 9 aastat oma elust, siis ma ei oota, et kellelgi oleks minust kahju, vaid ma tahan, et keegi saaks minu loost õppida.  Terve oma põhikooli kannatasin ma nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla all hoolimata sellest, et minu kool oli kiusamisvaba kool. Kas siinkohal loevad tiitlid või tõde? Mul on hea meel, et pärast neid aastaid on mul õnnestunud leida kool, mis tõesti on kiusamisvaba.                                                                              Foto: Karoli Luige Siiamaani jälitavad mind need kummitused, kui tänaval endine klassikaaslane pöörab pea mind nähes või kui kuskil peol tutvustab endine klassivend mind sõnadega "See on Natali. Kõik kiusasid teda põhikoolis, aga keegi ei tea miks". Mõeldes sellele ajale tagasi ei tule mul esmalt meelde mitte inimesed, kes mind otseselt kiusasid, vaid õpetajad, kes vaatasid pealt, aga ei teinud mitte midagi. Sellel ajal ei teadnud mina ja mu ema, et koo

07.05 Kodulinn Tartu

Vaadates oma varasemaid blogipostitusi avastasin, et pidin tihti pikkade ooteaaegade pärast vabandama, sest polnud midagi üleslaadinud juba kaks nädalat. Siin ma nüüd olen, kolm aastat hiljem uut postitust kirjutamas ning ilmselt jällegi luban ennast parandada ja hakata tihedamini pildistama. Vabandust! Aga hoides siiski rõhku selle blogi peamisel eesmärgil, siis Siim laenas mulle Sony a7sIII kaamerat ning kuna mul oli ainult üks õhtu selle kasutamiseks, pidin kiirelt härjal sarvist haarama ja pildistama minema. Ütleme nii, et mulle, kes ma olen harjunud oma tagasihoidliku Nikoni kaamera ja Tamroni objektiiviga , siis Sony ja selle 28-135 objektiiv olid mulle täiesti võõras maailm. Nende päriselt tundma õppimiseks vajaksin ma rohkem aega, aga esmane hinnang on, et see oli võimas. Olin nagu laps kommipoes. Ma polnud varem kasutanud objektiivi, mille pealt saab selle ava suurust keerata ning see oli nii mõnus. Aga eks pildid räägivad kaamera ja objektiivi eest ning nende headuse os

18.07 Pühapäev perega

Hei-hei! Kui te ei jälgi mind instagrammis , siis on see meie esimene fotograafiline kohtumine alates veebruarist. Nii et võite eeldada, et vahepeal on palju juhtunud. Kuigi tõenäoliselt enamus minu lugejatest on minu tuttavad facebookist ning on selle uudisega kursis mainin siiski, et keegi segadusse ei satuks - meie perekonnas on uus liige Eleanor ehk Nora. Ta on pere täisväärtuslik liige juba üle kahe kuu ja selle aja jooksul olen ma temast nii mõnedki armsad pildid teinud, mis aga pole minu isiklikest sotsiaalmeediatest kaugemale jõudnud. Kahetsusväärne. Igatahes, et mitte juttu liiga pikaks ajada võtan kiirelt kokku teid ees ootava galerii ning lahkan erinevaid siin toodud punkte põhjalikumalt postituse lõpus. Mina, Rutt, Nora ja Siim käisime pühapäeval pildistamas, sest rentisin* endale Punk&Rock festivali** pildistamiseks objektiivi. See jäi mulle kasutada ka pühapäevaks, sest pühapäeval objet tagastada ei saanud. Rutt oli mulle juba pikemat aega rääkinud, et talle väga

03.02 Uus aasta, aga ikka kõik segamini

Olen olnud juba pikemat aega eemal ja tegelenud loovtöö ning lihtsalt olemisega.Pildistamisest olen olnud mõnda aega eemal ja kaamera kätte võtnud ainult mõne kooli ürituse jaoks, millest viimase pilte võib märgata instagrammis. Ja panen teile ka siia paar pilti. Jõulude ajal võtsin ka hetkeks kaamera kätte ning plõksisin midagi enne kui töö Katile üle andsin. Tegin välguga pilte, kuna kodus oli pisut hämar ning kuna mu välk jääb vahepeal kauemaks mõtlema siis sai pildist Katist selline pilt: Ja kui juba panemiseks läks, siis panen ka pildi mis pidi eelnevast tegelikult tulema. Iga aasta suve alguse poole on meie tiigil ka pardid, keda ma eelmine aasta püüdmas käisin. Ma isegi ei mäleta, miks ma tookord sellest pilte ei pannud. Võib-olla polnud pilte kas piisavalt või ei tundunud need tookord head. Järgmise pildiga, mille tegin eelmisel suvel, kui ma jälle Karoli pool Ulilas klaaserdasin, tean kindlalt, et postitust ei tulnud, kuna pilte ei ei tulnud

31.10 Horvaatia suvi2

Natali vaatas eile instagrammis Serbia pilti ja mõistis, et ta pole juba kaks nädalat midagi blogisse postitanud. Seega võttis ta arvuti kätte, avas oma google konto ja hakkas raamatut kirjutama. Kui Natali paar tundi hiljem ikka raamatut kirjutas, sattus ta Drives oma uue postituse pildi peale ja sai aru, et ta unustas enne postitusega alustamast. Ta kirjutas ära eelmise lõigu ja pani ühe pildi ilma kommentaarideta. Ta oli lihtsalt liiga väsinud kirjutamisest, aga täna oma lemmik playlisti kuulates hakkasid tal mõtted lendama ja ta otsustas teha ära ka oma uue blogi postituse. Maailma kõige väiksemas linnas koos Siimu ja Mihkliga oli meil kaasas ka üks printsess. Horvaatia, Hum Enne Horvaatiat põikasid nad neljakesi läbi ka näiteks Serbiast ning nende reisi üks põhi laule oli  "Ovo je Balkan" . Sattusime täiesti juhuslikult ja tasuta ühele väga populaarsele muusikafestivalile "Exit", mille nimi mulle väga meeldis ja puhtalt sellepärast panen selle

09.10 Horvaatia suvi

Kõik kes jälgivad mind facebookis ja instagrammis  juba teavad, et käisin suvel tripil, mille lõppsihtpunkt oli Horvaatia. Kuid sellel teel läbisime me mitmeid mitmeid põnevaid riike veel nagu näiteks  Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Ungari, Slovakkia ja veel mitmed riigid. Ma õppisin meeletult erinevate riikide ajaloost ja ma arvan, et minu geograafilised teadmised on ka ikka natukene suurenenud. Mingit riikide järgi järjekorda pole ma küll loonud, aga üritan ikka ära mainida koha, et saakside selle ka enda You must see before you die listi lisada. Sadamakai seriaalist "Troonide mäng", millel pidime ka enda romantilise lavastuse korraldama: Kaugustesse vaatav meremees, kes on uppunud unistustesse oma südamedaamist ja ei märka, kuidas tema südamedaam isiklikult läheneb. Kuna mees ei märka ka otse seljataga seisvat tütarlast, peab daam mehe tähelepanu puudutusega köitma. Ning daami märgates on mees meeldivalt üllatunud, isegi rõõmus. Mees kingib tütarla